Kui kaugel on pikim vahemaa, mida raadiosaatja suudab suhelda?

Üldkasutatavate raadiosaatjate sidekaugus jääb 2-3 kilomeetri piiresse, professionaalsete raadiosaatjate sidekaugus 3-10 kilomeetri raadiusse, kaubanduslike raadiosaatjate sidekaugus jääb 800 meetri ja 8 kilomeetri vahele ning tsiviil raadiosaatjad on lühemad, avatud ruumiga 3 kilomeetrit.

Spetsiaalsed raadiosaatjad võivad ulatuda 10 kilomeetrini.

1. Käeshoitava raadiosaatja vahemaa tutvustus:

7-vatine ülekandevõimsus: 2-4 kilomeetrit linnapiirkondades ja 4-7 kilomeetrit avatud aladel.

5W/4W saatevõimsus: linnapiirkondades 1-3 kilomeetrit, avatud aladel 3-5 kilomeetrit.

3/2 W saatevõimsus: 500m-2km linnapiirkondades, 1-3km avatud aladel.

1/0,5-vatine saatevõimsus: 200-800 m linnapiirkondades/500-1,5 km avatud aladel.

2. Sissejuhatus raadiosaatja kaugusesse:

Lühilaine raadiosaatjad on väga pika vahemaaga ja suudavad väliste keskkonnategurite toel suhelda provintside ja isegi piiride vahel. Kobarintercomi kaugus on väga pikk ja sellega saab põhimõtteliselt suhelda terves linnas.

Pärast kordusjaama paigaldamist suureneb intercomi kaugus oluliselt. Nende kolme raadiosaatja kasutamine eeldab aga eeldusi.

On näha, et raadiosaatjate kauguse kohta pole praegu selget definitsiooni. Isegi kui kõnekaugus on paljudel raadiosaatjatoodetel märgitud, on see siiski ideaalne kaugus. Seetõttu on raadiosaatja ostmisel kõige parem kõigil selgelt küsida. Võimaluse korral on soovitatav seda enne proovida. Seda seetõttu, et raadiosaatja tegelikul kasutuskeskkonnal on suur mõju selle suhtluskaugusele.

3. Sissejuhatus raadiosaatja kaugusprotokolli mõjuteguritesse

Raadiosaatja suhtluskauguse osas mängib määravat rolli suhtluskeskkond ning raadiosaatja kasutuskaugust ei saa hinnata. Kuid välja arvatud välised tegurid. Näiteks on väga olulised ka raadiosaatja kasutuskeskkond ja tehnilised näitajad, nagu saatevõimsus, vastuvõtutundlikkus, kas antenn on originaal ja kas antenn on kahjustatud, mis avaldab teatud mõju raadiosaatjale. suhtluskaugus.